- Arhiiv
- PROLOG TARNEAHELAKONVERENTS 2021
PROLOG TARNEAHELAKONVERENTS 2021
19. august 2021 | Eesti Vabaõhumuuseum
Hea PROLOGi Tarneahelakonverentsil osaleja
On ääretult hea meel teiega taas kohtuda. Meie eelmisest konverentsist on möödunud juba pea poolteist aastat ja vahepealne aeg on logistikas ning tarneahelajuhtimises pakkunud tohutult väljakutseid. 2020 aasta veebruaris toimunud konverents lõppes PROLOGi juubelipidustustega. Vaevalt olime peolauast tõusnud, kui meil - ma usun, et kõigil - tuli hakata leidma lahendusi, kuidas maailma tabanud pandeemia segaduses tagada tarneid ja hoida ettevõtet kuidagi töös. Vahepealne poolteist aastat toonud muutusi, mis esialgu tundusid ehk ajutised, kuid paljud neist on tulnud, et jääda.
Tore, et meil on täna ikkagi võimalus taas silmast-silma kohtuda ning jagada kogemusi, kuidas oleme tegutsenud erakorralistes tingimustes. Me saame täna arutada, mis on läinud valesti ja kus saame teha paremini. Vaatame trende, mis on hakanud kujundama tarneahelaid ja võiksid olla meile teenäitajaks lähitulevikus.
Erakorralisest olukorrast on saanud uus reaalsus ja traditsioonilised tõekspidamised hanketurul enam ei toimi. Oleme olukorras, kus vajame rohkem, kui kangi varem, uusi lahendusi. Te ei ole probleemidega üksi. Täna oleme siin koos, et leida lahendusi ja pakkuda võimalusi, mis aiatavad tegutseda uues reaalsuses.
Soovin teile ilusat päeva ja kasulikku konverentsi
Peep Tomingas
konverentsi moderaator programmijuht
Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu PROLOG juhatuse liige
Programm
ESIMEES
PROLOGI JUHATUSE LIIGE JA PROGRAMMIJUHT
TRENDID
DHLi Trend Radar on DHLi innovatsioonikeskuse iga-aastane eksklusiivne ülevaade äri- ja tehnoloogiatrendidest, mis kujundavad tarneahelate ja logistika tulevikku. Pandeemia on testinud tarneahelaid kogu maailmas ja esitanud logistikatööstusele väljakutseid, kuidas saada hakkama olukorras, kui lennuliiklus on olematu, piiriülene kaubandus takistatud, kuid maailmas toimub paanikaostmine.
Viimatine Trend Radar keskendub suundumustele, mis aitab ettevõtetel olla valmis uueks normaalsuseks, sest kui teie tarneahel on sama, mis oli teil enne koroonaviirust, siis teete tõenäoliselt midagi valesti. DHL Expressi tegevjuht Kristina Laaneots on konverentsi ettekande jaoks Trend Radarist välja sõelunud kõige olulisemad logistikatrendid, millede praktiseerimine aitab teil tänases olukorras oma äri jätkata.
Ta heidab pilgu peale ka vanematele Trend Radaritele ja vaatab, kuidas neis ennustatu on realiseerunud ning toob näiteid, kuidas on need muutnud tema ettevõtte äri.
DHL EXPRESSI TEGEVJUHT
5Gst räägitakse palju aga tegelikult me ikka täpselt ei tea, mida selle tulek endaga kaasa toob ja milliseid võimalusi see loob näiteks logistikas ja tarneahelates. Andrus Durejko teab ilmselt meist kõigist rohkem. Ericsson on teinud üle-euroopalise analüüsi, kui suurt kasu toob 5G võrgu ehitamine eri riikidele. Luubi alla võeti ka sektorid, mille alla kuuluvad logistika, kaubavedu, ühistransport jne. Andrus räägib konverentsil, kui suur on meie rahaline võit 5G kasutusele võtmisest ning kust need kasud tulevad kaubaveos ja logistikas.
ERICSSON EESTI TEGEVJUHT
Tallinna Tehnikaülikool koostöös Silberautoga ehitas valmis Eesti esimese (Euroopa kolmanda) isejuhtiva auto juba aastal 2018. Ülikooli 100ndal juubelil selle esitlemine avalikkusele oli siiski vaid esimene samm. Praeguseks on nii auto edasi arendatud kui ka kogu kontseptsioonide ideestik, kuidas iseAutot rakendada meie kõigi huvides olemasolevate ja vaikselt avarduvate isejuhtivatele sõidukitele määratud piirangutega maailmas. Käimas on mitmed pilootprojektid, mis annavad kõige paremini edasi infot, mis siis tegelikult selles vallas toimumas (sh. kuidas inimesed teemasse suhtuvad ning kus nad kõige rohkem isejuhtivatele rakendust hetkel näevad). Ettekanne keskendubki selle suurema pildi ja laiema pilgu loomisele.
FINEST TWINS PROJEKTIJUHT (TALTECH)
Krister Kalda on Tallinna Tehnikaülikoolis ühtlasi nii Targa Linna tippkeskuses projektijuht, Isejuhtivate sõidukite laboris teadlane kui ka Mehhaanikateaduskonna doktorant. Nüüdseks juba varsti 4 aastat tagasi ülikooli tööle asudes, olid esimese paari aasta tööülesanded seotud hoopis rahvusvaheliste ettevõtlussuhetega, kuid pärast magistrikraadi digitaliseerimises on toimunud liikumine ülikooli siseselt administratiivsetelt töödelt akadeemilistele ning eelkõige just targa linna logistika innovatsiooniarenduse teemade juurde. Hetkel on juhtidavedada mitmed Horizon projektid ja teadusuuringud ning nende põhjal loomulikult ka teadusartiklite kirjutamine.
AS HELMES PARTNER / ITS ESTONIA LOGISTIKA JA KAUBAVEDUDE VALDKONNA JUHT
Ove Muuk on tegelenud tehnoloogiliste toodete ja teenuste arenduse ning muudatuste juhtimisega erinevates ärivaldkondades – finantsmaailmas alates rahvusvahelisest pangandusest kuni liisingu-faktooringu teenusteni SEB grupis, telekomiteenuste vallas Tele2 Eesti IT-direktori ning Balti regiooni billingu juhina ning viimase kümnekonna aasta jooksul paljude eri ettevõtete jaoks IT-lahendusi luues Helmese partnerina. Läbi Helmese klientide huvitus ta logistika ning kaubavedude digitaliseerimise problemaatikast laiemalt ning on viimastel aastatel panustanud selle valdkonna arendamisse ka IT Estonia logistika ja kaubavedude valdkonna eestvedajana. Ove kõneleb vedude logistika digitaliseerimise väljakutsetest IT-lahendusi väljapakkuva praktiku vaatenurgast.
ÕPPETUNNID
Elektroonikakomponentide nimel käib võitlus kõige kõrgemal tasemel. Läbirääkimisi peavad ettevõtete juhid ja riikide peaministrid, et tööstustel oleks tootmise jätkamiseks komponente. Ühe maailma suurima elektroonika-komponentide tarnija müügiesindajana on Hanno Septer igapäevaselt selle võitluse sees. Tema oskab rääkida, kuidas me sellisesse olukorda jõudsime, mis on selle mõjud ja kuidas sellest nüüd välja tuleme.
ARROW ELECTRONICS ESTONIA TEGEVJUHT
Tarneahelat läbiva teabe olulisus kasvab. Üha rohkem sõltub organisatsiooni edulugu allhankijate, edasimüüjate ja logistikapartneritega jagatud ärisaladusest. Covid-19 lõi sellesse ahelasse mõrad. Massilistest organiseeritud rünnetest tarneahela erinevatele osadele sai uus trend. Nende rünnetega leitakse üles nõrgim lüli ja teenitakse kuritegelikku tulu. 2020. aasta suvel toimusid organiseeritud ründed Eesti suurte teenusepakkujate vastu. Rünnetes kasutati uute tööoludega kaasnenud muutusi ja töötajate tähelepanu hajumist. Pääseti ligi organisatsioonide süsteemidele, kasutajakontodele ning paroolidele. Kasutades rünnetes pihta saanud organisatsioonide tarneahelat, partnerlusi ja kliendisuhteid rünnati omakorda nende süsteeme. Kokku õnnestus ligi pääseda sadade organisatsioonide IT süsteemidesse. Kuigi osad neist rünnetest suudeti tuvastada ja juurdepääsud sulgeda, jätkuvad samu ründevektoreid kasutades edukad ründed tänaseni.
Tarneahela julgeolek sõltub otseselt partnerite vahelisest usaldusest ja iga osalise isiklikust hoolsuse määrast ning sellest, kas parimad tarneahela julgeoleku tagamise poliitikad eksisteerivad üksnes paberil või on ka reaalselt ellu rakendatud.
MAKSU- JA TOLLIAMET INFOTURBEJUHT
Thea jagab näpunäiteid, kuidas kaitsta enda tarneahela küberturvalisust.
Pandeemia saabudes alahindasid kõik kriisi mastaapi ja potentsiaalset kestvust. Tarneahelad olid ülesehitatud rahuajale kohaselt – suuremaid ja laiapõhjalisemaid tõrkeid polnud juba mõnda aega esinenud ja fookus oli ainult ühiku hinnal. Kuid kriisis muutus kõik etteennustamatuks – nii haiguskollete tekkimine kui riikide reageerimine. Kõigi jaoks tekkis väga paljude muutujatega probleem, mida aga keegi ei olnud valmis lahendama.
SKELETON TECHNOLOGIES KATEGOORIAJUHT
Kädly Põld räägib, millised õppetunnid ja järeldused sai kriisist Skeletoni tarneahel. Möödapääsmatuks on muutunud soetamise kogumaksumuse analüüs kõikides kaubagruppides. EU kõrgem hind võrreldes odavama Aasia hinnaga on õigustatud, kui see vähendab tarneahela riske ja liinide seisuaega. Peab olema valmis kõikvõimalikeks olukordadeks, kriis ei ole veel lõppenud.
PRAKTIKA
Koroona pandeemia saabudes tabas maailma paanika. Riigid hakkasid tegema otsuseid … selgus, et valesid otsuseid, leiab hankeekspert Hans Casteel.
HANKEJUHTIMISE EKSPERT
Kogenud tarneahelajuhina võtab Hans oma ettekandes riikide käitumise vaatluse alla. Tema ülesanne on selgitada, mis läks valesti, et jõudsime kiiresti piiride sulgemiseni, kaitsevahendite puudusesse ja hiljem hankeprobleemidesse vaktsiinidega. Ta hoiatab, et valesid otsuseid tehakse jätkuvalt ja nendega jõuame ka järgmistel kordadel sama katastroofilise tulemuseni.
Ettekandes pakub Hans välja mõned mõtted, mis võivad meid aidata ja hoida tarneahelaid töös ka kriitilistes olukordades.
HARJUMAA OMAVALITSUSTE LIIDU VÄLISKOOSTÖÖ NÕUNIK
Kaarel Kose on Harjumaa Omavalitsuste Liidu väliskoostöö nõunik. Selles ametis on ta mitmete rahvusvaheliste projektide eestvedaja. Sealhulgas on ta olnud tihedalt seotud Tallinna - Helsingi tunneliprojektiga, Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi tasuvusanalüüsi ning laiemalt liikuvusteemadega Harjumaal. Nüüd on üheks tema initsiatiiviks Paldiski – Tallinna – Narva transpordikoridori arendamine – koridor, mille ühes otsas on pääs Skandinaaviasse ning teise otsa taga laiub Venemaa turg. Kuna tegemist on koridoriga mille äärde jääb valdav osa Eesti logistikaahelatest ning kaubandus- ja tööstusekspordist, siis annab koridoris peituv potentsiaali võimaluse paljudele Eesti ettevõtetele konkurentsivõime tõusuks.
Piki Eesti põhjarannikut kulgev koridor on üks Kesk-Läänemere Programmi rahvusvahelise koostööprojekti Baltic Loop raames vaadeldud kolmest rahvusvahelistest ida-lääne suunalistest kauba- ja reisikoridorist. Eesti lõik on projektisosa keskkoridorist mis kulgeb teljel Oslo-Örebro-Stockholm-Paldiski/Tallinn- Narva-Peterburg. Meie põhjaranniku koridori analüüsiti konsultatsiooniettevõtte Civitta toel. Kaarel Kose ettekande sisuks on valminud analüüs, kus on püütud selgitada, missugused kaubad ja ärimudelid koridori kasutavad, missugused on pudelikaelad ja ekspertide toel analüüsitud võimalikke tulevikuvisioone.
Eesti Vabaõhumuuseum on nagu linnapiiril asuv omamoodi Eesti küla, kus asuvad hooned aastast 1699 kuni 2020. Selle küla hooned ei ole ehitatud kohapeal. Erinevate ajastute majad on Rocca al Mare suvemõisa alale kokku toodud Eesti erinevatest piirkondadest. Algupäraselt kasutati majade ehitamisel puitmaterjali, aja möödudes muutusid ka ehitusmaterjalid, mille teisaldamisel kasutatakse erinevat tehnikat. Viimati jõudis pärale 1960ndatest aastatest pärit silikaattellisest 2-korruseline laudatööliste kortermaja, mille transport Eesti teisest otsast oli nagu jalgratta leiutamine.
EESTI VABAÕHUMUUSEUMI TUGITEENUSTE DIREKTOR
Jaak Kõiva kergitab saladusloori, mismoodi tuuakse majad Vabaõhumuuseumi territooriumile ja pannakse seal püsti nagu oleksid nad seal olnud juba algupäraselt.
PROLOGI JUHATUSE ESIMEES
PROLOGI JUHATUSE LIIGE JA PROGRAMMIJUHT
VEONDUSEKSPERT
VIA 3L GRUPP TEGEVJUHT JA JUHATUSE ESIMEES