- Arhiiv
- PROLOG 20 JA ELEA 25 TARNEAHELAKONVERENTS
PROLOG 20 JA ELEA 25 TARNEAHELAKONVERENTS
PROLOGI neljas rahvusvaheline Tarneahelakonverents toimub 20. veebruaril 2020 tavapärasemast pidulikumas formaadis. Tähistame seekordse Tarneahelakonverentsiga kahte suurt juubelit – PROLOG 20 ja ELEA 25 aastat ühingute asutamisest. Seetõttu korraldame ka konverentsi koos, Laulasmaa SPA konverentsikeskuses koos õhtuse piduliku gaalaga.
Tarneahel nagu iga teine majandusharu jätab enda tegevusest maha mingisuguse jälje. Kas kõik jäljed on positiivsed ja kas kõik on nii nagu esialgu paistab? Kas elektriauto on ikka keskkonnasäästlik, kui roheline on ikkagi biokütus, mille vastu me tegelikult võitleme elektritõukeratastega? Sarnaseid küsimusi võime leida ka tarneahelas – kas globaalne hankimine on alati õigustatud, kui rohelised on tegelikult meie koostööpartnerid. Peame endale aru andma, et iga meie otsus jätab kuhugi jälje. Analüüsime seekordsel konverentsil, millise jälje jätab endast tarneahel. Mõtleme, kuidas me saame asju paremini teha, et rahul oleksid omanikud ja ka keskkond.
Kui olete otsinud vastuseid küsimusele, kuidas oleks teie ettevõtte jalajälg keskkonnale väiksem aga samas soovite tegutseda kasumlikult, siis on seekordne Tarneahelakonverents Teile õige koht osalemiseks. Lubame, et me ei hakka teid kiusama rohelise ajupesuga vaid vaatame asju nii nagu nad tegelikult on ja kuidas meie neid mõistame.
Nagu eelnevatel konverentsidel, oleme ka tänavu võtnud eesmärgi panna vähemalt pool programmi kokku rahvusvahelistest esinejatest. Eelnevate aastate konverentsidel oleme tutvustanud teile Hyperloopi, jaganud nii Amazoni, IBM-i, Ericssoni, Cleveroni kui ka Lufthansa kogemusi.
Konverentsikülastajad on selle eest andnud meile kõrge rahulolu protsendi – 98%. Anname ka see aasta oma kvaliteedilubaduse.
Nagu alati lõppeb konverentsipäev õhtuse banketiga, mille lõppu me ei planeeri. Konverentsile registreerumiseks palume teil täita allpool olev registreerimine.
Kohtumiseni IV Tarneahelakonverentsil ja 2 suure tarneahelaülese organisatsiooni juubelipidustel, et teha paremaid tasakaalustatud otsuseid keskkonna ja oma ettevõtte jaoks
PROLOG 20 JA ELEA 25 TARNEAHELAKONVERENTS | LAULASMAA SPA JA KONVERENTSIKESKUS
PROLOGi juhatuse esimees Tõnis Hintsov ja PROLOGi tegevjuht Peep Tomingas
Tõnis Hintsov on töötanud logistikateenuste pakkujana juhtivatel ametikohtedel Schenkeris, Kaubaekspressis ja Trans World Shippingus.
Tõnis on Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu PROLOG asutajaliige ja alates 2011. aastast ka PROLOGi juhatuse esimees. Tõnise peamisteks kompetentsivaldkondadeks on logistika juhtimine, transpordi- ja jaotuslogistika, protsesside arendamine, logistikateenuste sisseost, tegevuspõhine kuluarvestus logistikas ning transpordi infosüsteemid.
Peep Tomingas alustas enda tarneahelajuhtimise karjääri 1997. aastal logistikajuhina Ericsson Eesti ASis. Alates 2002. aastast kuni 2015. aasta augustini töötas ta ABB-s Baltimaade tarneahelajuhina.
Praegu on Peep eraettevõtja konsulteerides ettevõtteid tarneahelajuhtimise teemadel. Ühtlasi on Peep Eesti Tarneahelajuhtimise Ühingu PROLOG tegevjuht. Peebu peamisteks kompetentsivaldkondadeks on tarneahelajuhtimine, strateegiline hankimine ja tarnijasuhete haldamine.
Rainer Rohtla on töötanud Schenkeris, DPD Eestis ja alates 2019. aasta janauarist töötab Via 3L grupi Baltikumi juhina, tema hallata on viis Via 3L gruppi kuuluvat ettevõtet üle Baltikumi, mis hõlmab igapäevaselt tegelemist nii laomajanduse ja logistikaga kui ka rahvusvahelise maanteetranspordi ja kohaliku jaotusvõrgustiku efektiivistamisega.
Rainer on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis transpordi ja logistika eriala ning kaitsnud Magistri diplomi logistika juhtimises Jyväskylä Tehnikakõrgkoolis. 2017. aasta algusest kuulub R.Rohtla ELEA juhatusse, et anda oma panus ja teadmised Eesti logistika valdkonna arengusse üldisemalt
Horst Wiedmann juhib Saksamaa Tarneahelate ja Ostujuhtimise Assotsiatsiooni. Sinna kuulub suur hulk autotööstuseid, mis puutuvad igapäevaselt kokku globaalsete majanduspoliitiliste otsuste tagajärgedega. Horst teebki konverentsi avaettekandena ülevaate viimastest suurematest majanduslikest ja poliitilistest trendidest ning näitab, kuidas need mõjutavad globaalseid tarneahelaid. Ta annab võimalikud lahendused, kuidas muutustega kohaneda ja keerulised ajad üle elada.
Saksamaa Tarneahelate ja Ostujuhtimise Assotsiatsioon on 9000 liikmega mõjukas organisatsioon, kuhu kuuluvad kõik Saksamaa ülemaailmselt tuntud ettevõtted. Horst Wiedmann selle organisatsiooni juhina tegeleb BME strateegia elluviimisega. Varem on ta vastutanud ka ühingu rahvusvaheliste ja poliitiliste kontaktide arendamise ja BME teenuste valiku laiendamise eest.
Horst on ka ZF Friedrichshafen AG sepresident. Seal on tema peamine ülesanne tugevdada ülemaailmselt tarneahela nõuetele vastavust. Tarneahela juhtimises on Horstil kogemus ka protsesside,
meetodite, süsteemide ja aruandlusstruktuuride väljatöötamises.
Ettevõtted on juba aastakümneid otsinud võimalusi suurendada tarneahela läbipaistvust. Viimastel aastatel on püütud konkurentsieeliseks pöörata protsesside digitaliseerimist ja automatiseerimist. Nendesse arendustesse panustatakse palju, kuid kas need muudavad ka ettevõttega seotud tarneahela jätkusuutlikumaks? Jannicke uurib oma ettekandes, kas digitaliseerimine ikka suudab meie tarneahelaid majanduslikus, keskkonnaalases ja eetilises vaates muuta jätkusuutlikumaks.
Dr.-Ing Jannicke Baalsrud Hauge on Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudi (KTH) tootmislogistika dotsent. Ta on logistika ja säästva tootmise arendamise magistriprogrammi programmijuht. Lisaks sellele juhib ta Saksamaal Bremer Institut fur Produktion und Logistik'i BIBAgamingLab'i, mis on mängulabor, mis keskendub mängurakendustele tootmises ja logistikas. Praegu juhib ta tõsiste mängude töörühma, mis on osa (IFIP) meelelahutuslikust arvutite tehnilisest komiteest (TC14), ning on tõsiste mängude ühingu ja rahvusvahelise logistika sümpoosioni juhatuse liige. Tema uurimishuvid on seotud tehnoloogia kasutamisega logistikas ning mängupõhise õppe kasutamisega insenerihariduses. Lisaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste juhendamisele õpetab ta erinevaid logistika- ja tootmisalaseid aineid. Samuti koordineerib ta mitmeid uurimisprojekte nendes valdkondades. Jannicke on mitmete nõuandekomisjonide liige ja on kirjutanud üle 250 artikli.
Kas oled mõelnud, kui roheline on sinu ettevõtte tarneahel, kui jätkusuutlik on sinu ettevõte? Kliendid ja investorid kindlasti jälgivad seda. Nad on üha tundlikumad tootmise, tarneahela, transpordi ja tarbimise ökoloogiliste ja eetiliste faktorite osas. Ka sina pead neid faktoreid jälgima, sealjuures püüdma säilitada ka kasumit. Paul Denneman räägib oma ettekandes traditsioonilise ja jätkusuutliku tarneahela sarnasustest ja erinevustest. Ta annab juhiseid, kuidas luua ökoloogiliselt jätkusuutlik tarneahel ja teenida endiselt omanikele kasumit.
Paul Denneman on kogenud tarneahela konsultant. Tema laialdased teadmised logistikast ja tarneahela protsessidest pärinevad rahvusvahelistest ettevõtetest nagu Kuehne+Nagel, Maersk Logistics, Philips, Hospira / Pfizer, Scandinavian Tobacco Group, Phoenix Pharma/Allergan, Flextronics/Lenovo. Tuginedes nendest ettevõtetest saadud kogemustele julgeb Paul öelda, et tema tugevus on muudatuste juhtimine ning jätkusuutlike tarneahelate loomine keskkondades, kus on palju piiranguid seadvaid õigusakte.
Paul on ka kirglik koolitaja. Viimase kahe aastakümne jooksul on Paul koolitanud üle 1000 tarneahelaspetsialisti, enam kui 100 ettevõttes. Tema viimatised koolitused on olnud ettevõtetes Aramco, Borouge, United Nations, King Abdullah University of Science and Technology, Mobily Telecommunications, NCB Bank, Sabic, Siemens, Savola Foods.
Paulil endal on magistrikraad tööstustehnikas ja juhtimisteadustes Eindhoveni Tehnikaülikoolist (Holland).
Aleksander Gansen kuulub digitaalse logistika partneri Speys omanike ja juhtide ringi. Aastatel 2014-2019 oli ta kaasasutaja ja tegevjuht ettevõttes Shipitwise, mis arendas logistikaettevõtete digitaliseerimise tarkvara. 2019. aasta alguses leiti, et teenus on veel ajast ees ning Shipitwise tegevus otsustati lõpetada. Arendatud platvorm ühendati Soome-Eesti ettevõttega Speys, mis pakub digitaalseid lahendusi tööstus- ja kaubandusettevõtetele.
Scania Transportlaboratorium transpordib Scania enda kaupu, nii Södertäljes asuvate tootmisüksuste vahel kui ka rahvusvaheliselt Rootsi ja Hollandi tehaste vahel. Saadud teadmisi kasutatakse oma toodete, teenuste ja kontseptsioonide arendamisel. Scania on uurinud ja teinud praktilisi katseid eesmärgiga leida lahendused kuidas võimalikult kiiresti üle minna väiksema keskkonnamõjuga transpordile. Jan oma ettekandes käsitlebki milliste järeldusteni on Scania oma katsetega jõudnud. Ta jagab kogemusi fossiilidevaba transpordi juhtimisel, kasutades erinevat tüüpi biokütust, elektrihübriidi ja parandatud logistilist efektiivsust erinevate haagisekombinatsiooniga.
Prognooside kohaselt tõuseb aastaks 2050 inimeste hulk planeedil 9 miljardini. Paraku ei ole selline rahvaarv ressursside osas jätkusuutlik. Meil tuleb muuta oma käitumisharjumusi, ärimudelite väärtuspakkumist ja tarneahelaid – kõik tooraine, mis maapinnast võetakse, peab uuesti materjalina ringlusse jõudma. Täna jõuab taaskasutusse ainult 25-30% jäätmetest, peaks jõudma 90-95%. Ingrid võtab ettekandes vaatluse alla ringlusstrateegiad, jäätmevood ja nende tekkeallikad traditsiooniliste tarneahelate erinevates etappides ning räägib ringmajandust toetavate lahenduste loomisest.
Ragn-Sells tarneahelajuht Ingrid Uibokant on üks Eesti hinnatumaid tarneahelaeksperte.
Ingrid on Ragn-Sellsis töödanud viimased 2 aastast. Enne Ragn-Sellsi suundumist töötas Ingrid Baltikas erinevatel ametkohtadel alates 2001. aastast, vahepealsel ajal vastutas ta ka Kaubamaja Kontserni ettevõtete tarneahela juhtimise eest ning tegeles Eesti-Soome ehitusettevõtte Fennotex OY arendamisega. Ta on olnud Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise ühingu Prolog juhatuse liige aastatel 2012 – 2015. Täna vastutab Ingrid Kormik Ragn-Sellsistarneahela üksuse töö eest. Ingridit hinnatakse eelkõige tema laia rahvusvahelise koostöövõrgustiku pärast, huvi ja kirg valdkonna vastu on teinud temast hinnatud asjatundja tarneahelate täislahenduse loomisel ning protsesside, infotehnoloogia ja inimeste arendamisel.
Kuigi me inimesena tunneme, et tegelikult peaks keskkonda hoolivamalt suhtuma, siis äris taandub tihti kõik tasuvusajale ja kasumile. Estancis on siiski võetud strateegiline suund jätkusuutlikkusele. Kas selline suundumus ongi võimalik ainult pereettevõttes, kus omanik on väga lähedal igapäevasele juhtimisele? Estanci tegevjuht Mihkel Tammo räägib, mis käivitas Estancis mõtte hakata säästliku mõtteviisiga sügavuti tegelema. Ta annab vastuse, kas rohepööre tehti vaid missioonitunde pärast või toetavad seda ka majanduslikud kalkulatsioonid. Mihklil on rääkida ka esimestest võitudest. Ettekande lõpuks peaks olema kuulajatel selge, kas Estanci kogemust tasub kopeerida.
Võtame päeva kokku.
Peep Tomingas alustas enda tarneahelajuhtimise karjääri 1997. aastal logistikajuhina Ericsson Eesti ASis. Alates 2002. aastast kuni 2015. aasta augustini töötas ta ABB-s Baltimaade tarneahelajuhina. Praegu on Peep eraettevõtja konsulteerides ettevõtteid tarneahelajuhtimise teemadel. Ühtlasi on Peep Eesti Tarneahelajuhtimise Ühingu PROLOG tegevjuht. Peebu peamisteks kompetentsivaldkondadeks on tarneahelajuhtimine, strateegiline hankimine ja tarnijasuhete haldamine.
Ingrid on Ragn-Sellsis töödanud viimased 2 aastast. Enne Ragn-Sellsi suundumist töötas Ingrid Baltikas erinevatel ametkohtadel alates 2001. aastast, vahepealsel ajal vastutas ta ka Kaubamaja Kontserni ettevõtete tarneahela juhtimise eest ning tegeles Eesti-Soome ehitusettevõtte Fennotex OY arendamisega. Ta on olnud Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise ühingu Prolog juhatuse liige aastatel 2012 – 2015. Täna vastutab Ingrid Kormik Ragn-Sellsistarneahela üksuse töö eest. Ingridit hinnatakse eelkõige tema laia rahvusvahelise koostöövõrgustiku pärast, huvi ja kirg valdkonna vastu on teinud temast hinnatud asjatundja tarneahelate täislahenduse loomisel ning protsesside, infotehnoloogia ja inimeste arendamisel.