- Arhiiv
- PROLOG Ärikonverents 2017
PROGRAMMIJUHI PÖÖRDUMINE
Kutsume teid PROLOGi Ärikonverentsile kus tutvustame maailma trende, pakume parimaid praktikaid ja võimalust võrgustumiseks. Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing PROLOG algatab uue traditsiooni korraldades oma esimese PROLOGi Ärikonverentsi.
Miks me seda teeme?
Ärikonverents toetab PROLOGi peamist missiooni: tõsta tarneahelajuhtimise erialateadmiste ja parimate praktikate levitamise kaudu Eesti ettevõtete ja selle kaudu kogu Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Miks just ärikonverents?
PROLOGi Ärikonverentsi visioon on olla foorum, kus kohtuvad ettevõtete tippjuhid ja tippspetsialistid tarneahela-, ostu- ja logistikajuhtimise valdkondadest.
See on foorum, kus tarneahela eksperdid saavad ettevõtete juhtidele näidata oma ideid ja väärtust. Samuti koht, kus ettevõtte juht saab olla uhke oma tarneahelajuhi saavutuste üle. Usun, et tarneahelate juhtimise potentsiaali ja teadlikkust on vaja endiselt kasvatada. Püüame tarneahelates peituvad võimalused avada läbi rahvusvaheliste ja kohalike esinejate kogemuslugude.
Meie esinejate seas on rahvusvaheliselt tuntud ettevõtete praeguseid ja endiseid juhte, kuid ka meie suurettevõtete tippspetsialiste.
Kohtumiseni PROLOG Ärikonverentsil, et saada ühiselt osa tarnehaelajuhtimise parimatest kogemustest.
Peep Tomingas
Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühing PROLOG tegevjuht ja konverentsi programmijuht
PROLOG Ärikonverents 08.02.2017 / Nordic Hotel Forum
PROLOGi juhatuse esimees Tõnis Hintsov ja PROLOGi tegevjuht Peep Tomingas
Tõnis Hintsov on töötanud logistikateenuste pakkujana juhtivatel ametikohtedel Schenkeris, Kaubaekspressis ja Trans World Shippingus.
Praegu tegutseb ta Tallinna Tehnikakõrgkoolis transporditeaduskonna dekaanina ning on Eesti Tarneahelate Juhtimise Ühingu PROLOG asutajaliige ja alates 2011. aastast ka PROLOGi juhatuse esimees. Tõnise peamisteks kompetentsivaldkondadeks on logistika juhtimine, transpordi- ja jaotuslogistika, protsesside arendamine, logistikateenuste sisseost, tegevuspõhine kuluarvestus logistikas ning transpordi infosüsteemid.
Peep Tomingas alustas enda tarneahelajuhtimise karjääri 1997. aastal logistikajuhina Ericsson Eesti ASis. Alates 2002. aastast kuni 2015. aasta augustini töötas ta ABB-s Baltimaade tarneahelajuhina.
Praegu on Peep eraettevõtja konsulteerides ettevõtteid tarneahelajuhtimise teemadel. Ühtlasi on Peep Eesti Tarneahelajuhtimise Ühingu PROLOG tegevjuht. Peebu peamisteks kompetentsivaldkondadeks on tarneahelajuhtimine, strateegiline hankimine ja tarnijasuhete haldamine.
Hyperloop on uus tehnoloogia, mis võimaldab transportida inimesi ja kaupa lennutranspordi kiirusega, kuid bussitranspordi piletihinnaga. Hyperloop One on üks neist ettevõtetest, kes soovib esimesena luua kommertskasutuses töötava Hyperloop’i transpordisüsteemi. Nad liiguvad selle loomisel edasi kiiremini, kui võiks arvata: juba 2016. aasta mais katsetati Hyperloop’i kapsli liikumiseks vajalikku mootorit, 2017. aasta alguses testitakse Nevada kõrbes kogu Hyperloop’i süsteemi töötamist. Eesmärk on jõuda Hyperloop’iga kaupade liigutamiseni 2020. aastaks ja reisijaid transportida 2021. aastal. Sõlmitud on ka esimene leping Hyperloop transpordiühenduse loomiseks. See peab valmima Araabia Ühendemiraatidesse ning läbima Dubai ja Abu Dhabi vahelise 159 kilomeetrit 12 minutiga.
Kuid Hyperloop’i arendused toimuvad ka Eestile lähemal. Otsitakse rahastust Helsingi ja Stockholmi vahelise Hyperloopi ühenduse ehitamiseks. Lennukiga kuluks selle vahemaa läbimiseks üks tund (lisaks ooteaeg lennujaamas). Hyperloop vähendaks reisiaja 28-minutile.
Maailm on saamas uue transpordivahendi. Hyperloop One asepresident Dr. Alan James osaleb konverentsil, et rääkida, kuidas Hyperloop muudab kaupade transportimist ja inimeste liikumist ning millised on maailma muutva transpordilahenduse arendused globaalselt ja meie regioonis.
Hyperloop on uus transpordivõrgustik, kus reisijad ja kaup hakkavad liikuma kuni 300 meetrit sekundis (1080 km/h) ning mis suurendab oluliselt ka majanduse konkurentsivõimet.
Alan James liitus ettevõttega Hyperloop One 2015. aastal, asudes tööle ettevõtte globaalse äriarenduse asepresidendina. Ta on ettevõtte esmane kontaktisik linnade, piirkondade ja riikide jaoks Hyperloop-transpordilahenduste väljatöötamisel. Euroopas juhib Alan läbirääkimisi Euroopa Liidu ja valitsustega liikmesriikides, kuhu kavandatakse ehitada Hyperloop transpordivõrke.
Enne oma praegust töökohta juhtis Alan mitme miljardi suuruseid infrastruktuuri projektide elluviimist. HS2 The Stoke Route projektijuhina juhtis ta eriala spetsialistidest koonevat meeskonda, mille välja töötatud ärimudel vähendas investeerimiskulusid 5 miljardi naela võrra ja võimaldas käivitada teenuse 7 aastat planeeritust varem ehk Stoke linn sai endale kiirraudteeühenduse. UK Ultraspeed magnethõljukrongi projekti juhina suhtles ta Ühendkuningriigi valitsusega kõige kõrgemal tasemel.
Kasutades oma ekspertteadmisi tavaliste kiirraudtee- ja magnethõljukrongidega on Alan konsulteerinud erinevaid kiirrongiprojekte USAs, Austraalias, Araabia poolsaarel ja Aasias. Ta on konsulteerinud FTSE250 eri klientide suurt kõrgtehnoloogilist investeerimisprojekti Aafrikas ja on olnud ka Ühendkuningriigi valitsuse välisministeeriumi strateegiline nõustaja.
Blockchain on tehnoloogia, mis läbi andmevahtusprotsesside automatiseerimise aitab oluliselt säästa aega ja vähendada kulusid. Turvalisus on täiesti uuel tasemel, mis teeb võimatuks märkamatult andmetega manipuleerida. See tähendab, et Blockchain toob tarneahelasse läbipaistvuse. Jaime Marijuán Castro IBMst räägib, kuidas Blockchain muudab tarneahela juhtimise kvaliteeti. IBM on Blockchain’i ja tehisintelligentsi juhtiv arendaja maailmas.
Jaime Marijuán Castro on elektroonikatööstuse vanemkonsultant, kellel on praktiline kogemus tarneahelate juhtimises.
Tema rohkem, kui 16-aastane kogemus pärineb tarneahelate juhtimisest ja tellimuste töötlemisest, tootmisest, jaotusest, laovarude haldamisest, nõudluse ja pakkumise projektide edukast elluviimisest. Ta on osalenud mitmete IBM Mobile First iOS-rakenduste arendamises, mis on teinud temast asjatundja ka IT mobiillahenduste valdkonnas. Konverentsil räägib Castro Blockchainist, kuna on töötanud tarneahela arendusprojektides, kus see tehnoloogia kasutuses.
Toormeturud on väga volatiilsed ja mõjutavad praktiliselt kõiki ettevõtteid. Samas puudub paljudel ettevõtetel strateegia, kuidas seda olulist riski hallata. Nad on võtnud lihtsalt ohvri rolli ja süüdistavad kehvades majandustulemustes olukorda toormeturul.
Lihtsaim võimalus kindlustada end toormehindade kõikumise vastu on leppida kliendiga kokku – kui muutuvad toormehinnad, siis muutub ka toodangu hind, ehk toodangu müügihinnad indekseeritakse toormehindadega. Kui aga klient ei ole indekseerimisega nõus, tuleb riskide kindlustamiseks leida teisi lahendusi. Üks võimalus on fikseerida sisseostu hinnad tulevikuks. Sören Vammen räägib, kuidas analüüsida tooraineturgu, mis on toormeturu riskide nõrga haldamise tagajärg ja millised on riskide haldamise võimalused – kuidas kindlustada end ebameeldivate toorainetrendide vastu.
Kairos Commodities on kaubariskide haldamisele keskendunud ärianalüüsi ettevõte. Ettevõtte klientideks on enam kui 150 ettevõtet üle kogu Euroopa, ehk 13 riigis teenindatakse rohkem kui 2500 oma ala asjatundjat, kes kokku haldavad sadade miljardite eurode suurust eelarvet.
Kairos Commodities kliendinimekirjas on Associated British Food, Bosch, Mann & Hummel, TI Automotive, CLAAS, Heineken, Nordzucker, MIBA, Grupo Damm, Grupo Mahou, British Sugar, San Miguel, Mærsk, Siemens, Tesco ja ThyssenKrupp jt.
Søren Vammen on Kairos Commodities tegevdirektor, samuti ka Taani Ostujuhtimise ja Logistikafoorumi juht ning on omandanud Kopenhaageni Majandusülikoolis magistrikraadi organisatsioonikäitumise ja psühholoogia valdkonnas. Ligi kaks aastakümmet on Søren pühendanud end pakkumise juhtimise ja inimressursside arendamise küsimustele ning on Kairos Commodities tegevjuhina tihedalt seotud mitme rahvusvahelise ettevõtte hanketegevuse ümberkorraldamisega ja kaubariskide haldamise suutlikkuse tõstmisega.
Søren osaleb spetsialistina ka ka Kopenhaageni Majandusülikooli tööstuse turundus- ja ostujuhtimise magistriprogrammis ning äristrateegia Executive MBA programmis.
Aastatel 2001 kuni 2007 oli Søren Ülemaailmse Ostu- ja Tarnejuhtimise Föderatsiooni IFPSM Euroopa asepresident ning selle täitevkomitee liige. Ta oli rohkem kui 10 aastat IFPSM-i juhatuses ja aastatel 2013-2015 Ülemaailmse Ostujuhtimise Föderatsiooni president.
Erkki Timmerbacka on Kauppahalli24.fi asutaja ja juhatuseliige. Kauppahalli24 on üks suurimaid online toidukaupade poode Soomes. 6 aastaga on Erkki kasvatanud kaubaartiklite arvu 0-ist kuni 6000 sortimendi artiklini, muutes Kauppahalli arvestavaks konkurendiks tavapärase jaemüügi kõrvale. Ühtlasi on Erkki pikka kogemuste pagasiga Soome logistikaäris.
Enda ettekandes räägib Erkki mida tähendab tarneahelajuhtimine e-kaubanduses? Kuidas muuta klient e-shopplema? Mida ootab ostja? Millised on eduka e-kaubanduse võtmeelemendid? Kuidas valida koostöö partnereid? Millised on parimad soovitused e-kaubandusse ärisse sisenevatele ja juba turul tegutsevatele ettevõtetele? Kuidas ehitada ülesse edukat e-kaubanduse äri?
Erkki Timmerbacka on Kauppahalli24.fi asutaja ja juhatuse liige. Kauppahalli24 on üks suurimaid online toidukaupade poode Soomes. 6 aastaga on Erkki kasvatanud kaubaartiklite arvu 0-ist kuni 6000 sortimendi artiklini, muutes Kauppahalli arvestavaks konkurendiks tavapärase jaemüügi kõrvale. Ühtlasi on Erkki pikka kogemuste pagasiga Soome logistikaäris.
Enda ettekandes räägib Erkki, mida tähendab tarneahelajuhtimine e-kaubanduses? Kuidas muuta klient e-šoppama? Mida ootab ostja? Millised on eduka e-kaubanduse võtmeelemendid? Kuidas valida koostööpartnereid? Millised on parimad soovitused e-kaubanduse ärisse sisenevatele ja juba turul tegutsevatele ettevõtetele? Kuidas ehitada ülesse edukat e-kaubanduse äri?
Toyota tootmissüsteemi ja timmitud juhtimise teooria töötati välja aastatel 1945-1990, ehk 25-70 aastat tagasi. Six Sigma on umbes 30-40 aastat vana teooria. Ja ehkki need teooriad olid oma ajas revolutsioonilised, siis viimase 20 aasta kogemuse põhjal võib öelda, et nad ei sobi enam kasutamiseks 21. sajandi organisatsioonis. Hädasti on vaja muuta ka toodete ja teenuste pideva täiustamise põhimõtteid, et need jääksid tulemuslikuks ja asjakohaseks. Joseph Paris räägib, kuidas ajakohastada timmitud juhtimise teooriaid, et tõhustamise programmid pidevalt ei ebaõnnestuks, vaid suudaksid ka tänapäeval saavatuda oma potentsiaali
Joseph Paris ütleb, et organisatsiooni tulemuslikkus on optimaalne seisund, mis on vaja saavutada strateegiliste eesmärkide saavutamiseks ja kus organisatsiooni ärikultuur on suunatud ettevõtte tegevuse ja töökeskkonna pidevale ja eesmärgistatud tõhustamisele. Organisatsiooni tulemuslikkuse tõstmine on eesmärgipärane tegevus, mitte juhus.
Keskendudes ettevõtete tulemuslikkuse ja selle töötajate töötingimuste parandamisele, aitab Paris ettevõtetel analüüsida ja sõnastada strateegilist visiooni, kujundada taktikat eesmärkide saavutamiseks, täpsustada ja korraldada logistikat ning kogu plaani ka ellu viia. Paljud ettevõtted ja teadusasutused on huvitatud tema oskusest uurida ja lahendada tänaseid probleeme ning tõsta esile ja prognoosida homseid vajadusi. Tema strateegiline analüüsivõime, taktikalised teadmised ja tulemuslik ellurakendamine on turul kõrgelt hinnatud oskused. Ta on töötanud organisatsioonidega Shell, Johnson Controls, International Paper, Lockheed Martin, John Deere, Tata/Jaguar ja paljud teistega.
Toetudes oma kirele asutas Paris 1985. aastal nõustamisfirma XONITEK, mis keskendub organisatsiooni tulemuslikkuse küsimustele, nagu äriliidrite olemasolu, äri- ja töökultuur ning selle muutused, pidev ja eesmärgistatud tõhustamine, jne. Seejuures oli rõhk ärikeskkonna kujundamisel, mida iseloomustab valmisolek põhjalikeks muudatusteks, innovatsioon, jätkusuutlikud tulemused ja inimressursi tõhusam kasutamine.
Lisaks on Paris LinkedIn keskkonnas “Operational Excellence Group” asutaja. Sellel on ligi 60 000 liiget üle maailma ja eesmärk on avatult arutada võimalusi, kuidas soodustada inimteguri arengut ja aidata ettevõtetel luua selleks sobivat keskkonda. Toetudes selles virtuaalses suhtluskeskkonnas toimunud aruteludele asutas Paris 2011. aastal Operational Excellence Society. Tegemist on mõttekojaga ettevõtete jaoks, kellel on soov saavutada organisatsiooni tulemuslikkuse tipptase kogu ettevõttes. Mõttekoja seitsmel allorganisatsioonil on tuhandeid liikmeid mitmetes linnades üle kogu maailma.
Paris on ka nõutud arvamusliider ja viljakas autor organisatsioonide tulemuslikkuse teemadel. Lisaks oma blogile (www.JosephParis.me), Operational Excellence suhtlusrühmale LinkedIn’is ja elektroonilise kuukirja “Operational Excellence by Design” avaldamisele kirjutab ta regulaarselt ka Poolas ilmuvas ajakirjas “EuroLogistics Magazine” ja Suurbritannias ilmuvas ajakirjas “Lean Management Journal”. Ta on ka selle ajakirja toimetuskolleegiumi liige.
Paris on sagedane lektor õppeasutustes nagu Rensselaeri Polütehnilise Instituudi (RPI) Lally School of Management, Watson School of Engineering ja Binghamtoni Ülikooli School of Management ning Albany ülikooli School of Management ja Monterrey ülikoolis Mehhikos. Ta on Binghamtoni ülikooli Watson School of Engineering’u süsteemiteaduste kuratooriumi liige ja Institute of Industrial Engineers töötleva tööstuse osakonna (Process Industries Division) kuratooriumi liige. Varem on ta olnud Association for Corporate Growth liige New Yorgis ja praegu on selle ning Frankfurti allorganisatsioni liige. Ta oli ka Cornelli ülikooli Johnson School of Management’i abiprofessor.
Samuti on tal olnud palju rahvusvahelisi ettekandeid peaesinejana, töötoa juhi või moderaatorina, lektorina, paneeli moderaatorina, paneelis osalejana või konverentsi juhatajana.
Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) ülesanne on pakkuda riigiasutustele finants- ja personaliarvestuse teenuseid. Tuleviku visioon selles valdkonnas on aga teada – uued tehnoloogiad võtavad juba lähima aastakümne jooksul üle raamatupidaja ja personaliarvestaja ametid. RTK juht Tarmo Leppoja räägib kogemusest, kuidas tema juhitavas organisatsioonis tuleviku visioone teades planeeritakse tegevusi tänapäeval.
Leppoja ettekande teine sõnum puudutab koostööd kliendiga. RTK ei piirdu teenuse arendamisel vaid teenuse endaga, vaid koos kliendiga mõeldakse läbi ka teenusele eelnevad ja järgnevad tegevused. Sarnaselt tuleks arendada ka tarneahelaid, kus koos kliendiga vaadatakse ka teenusele eelnevaid ja järgnevaid tegevusi.
Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) pakub riigiasutustele finants-, personali- ja palgaarvestust. Teenuste keskse korraldamisega on teenuse osutamisega seotud töötajate arvu suudetud vähendada kolmandiku võrra. Klientide rahulolu on sealjuures järjepidevalt kasvanud. Tulevikus plaanitakse liikuda väärtusahelas veelgi kõrgemale ja hakata pakkuma ka keerulisemaid personalijuhtimisteenuseid.
RTK edukat teenuse kujundust on alates keskuse käivitamisest 2012. aastast juhtinud Tarmo Leppoja. Enne seda on ta läbinud 10 aastat EASis erinevatel positsioonidel alates ettevõtluskonsultandist juhatuse liikmeni. Oma praeguse töö kohta RTKs ütleb Tarmo, et tunneb kõige enam uhkust väljatöötatud infotehnoloogiliste lahenduste üle, mis on automatiseerinud terveid töölõike finants- ja persionaliarvestuses. Tema usub, et jagatud teenuskeskuste mudel võimaldab üles leida peidetud säästuvõimalused väga mitmete tugiteenuste korraldamisel.
Baltika Grupp on suurim brandhouse Baltikumis, kellele kuulub viis rahvusvahelist moebrändi – Monton, Mosaic, Baltman, Bastion ja Ivo Nikkolo. Peale selle, et Baltika disainimeeskondade loominguna valmib Eesti disain, hõlmab Baltika tegevus ka kollektsiooni tootmise, hankeahela juhtimise, logistika ja hulgi-, e- ning jaekaubanduse arendamist ja juhtimist. Baltika tegutseb läbi erinevate ärimudelite enamikes Euroopa riikides ning on katsetanud erinevatel turgudel erinevaid ärimudeleid, kohandades neid vastavalt turgude eripäradele ja üldisele majanduse olukorrale. Millised väljakutsed seab erinevate ärimudelitega toimetamine aga tarneahela juhtimisele, sellest räägib Baltika Grupi hanke- ja tarneahela juht Ingrid Kormik.
Baltika Grupi hanke- ja tarneahela juht Ingrid Kormik on üks Eesti hinnatumaid tarneahelaeksperte.
Ingrid on Baltikas erinevatel ametkohtadel töötanud alates 2001. aastast, vahepealsel ajal vastutas ta ka Kaubamaja Kontserni ettevõtete tarneahela juhtimise eest ning tegeles Eesti-Soome ehitusettevõtte Fennotex OY arendamisega. Ta on olnud Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise ühingu Prolog juhatuse liige aastatel 2012 – 2015. Täna vastutab Ingrid Kormik Baltikas hanke ja tarneahela üksuse töö eest, mis hõlmab nii sisseostu, tootmise planeerimist, logistikat kui ka kvaliteedi ja tehnilise disaini osakonna tööd. Ingridit hinnatakse eelkõige tema laia rahvusvahelise koostöövõrgustiku pärast, huvi ja kirg valdkonna vastu on teinud temast hinnatud asjatundja tarneahelate täislahenduse loomisel ning protsesside, infotehnoloogia ja inimeste arendamisel.
Ericssoni Tallinna tehas annab Eesti ekspordist kümnendiku. Kuid see tehas mitte ainult ei tooda, komplekteeri ja tarni siit seadmeid. Toimunud on oluline muudatus – on asutud tegelema ka arendustööga. Siin luuakse ja arendatakse uusi tooteid kogu kontserni jaoks. Tallinnas ei asu enam mitte ainult tootmine, vaid üha enam toimub projekteerimine ja konstrueerimine, üha enam käib siin nii riist- kui ka tarkvaraarendus. Teisisõnu, Rootsi ja Kanada disainilaborites valminud ideid on asutud siin katsetama ja kasutusvalmiks muutma. Välja töötatakse ka kogu tootmis- ja tarneahel. Oktoobris Tallinna tehase juhiks asunud Lars Ottoson räägib, millega tegeleb täna Ericssoni Tallinna tehas.
Lars Ottoson juhib alates oktoobrist Ericssoni Tallinna tehast, mis annab Eesti ekspordist kümnendiku.
Ottoson käis siinses tehases esimest korda juba 15 aastat tagasi, kui siin laius veel Elcoteqi tootmine. Toona käis ta siin tööülesandeid täitmas paaripäevaste komandeeringutena. Nüüd ütleb ta, et siin igapäevaselt tehast arendades on ta tegemas oma unistuste tööd.
Ottoson on rootslane, pärit Stockholmist. Ta on Ericssonis töötanud 20 aastat ja juhtinud mitut tehast Rootsis. Enne seda on ta 9 aastat töötanud Electroluxis ja veelgi varem mõned aastad Saksamaal. Stockholmi ülikoolis on ta omandanud magistrikraadi inseneriteaduste ja tootmise alal.
Juhina seab ta töötajate puhul esikohale nende professionaalsuse tunnustamise. Parimaks motivaatoriks peab ta täpset eesmärkide seadmist, mida ka tegelikult on võimalik saavutada.
Ottoson kuulub koos Ericsson Eesti juhi Seth Lackmaniga Ericsson Eesti juhatusse.
Võtame päeva kokku. Aasta tarneahelategija tiitli üleandmine
PROLOGi pidulik vastuvõtt veinide ja suupistetega. 18:00 – … Networking jätkub
